Foto: Ian Britton

Evelin Ilves tegi mõnda aega tagasi kõva lärmi transrasvade teemal. Sain toona aru küll, et ju need mingid pahad asjad on aga nagu ikka paljude asjadega ei hakanud täpsemalt süvenema. Pealegi Kalev ju reageeris ja korjas transrasvad kommidest välja. Kõik küll naersid Evelini ponnistusi ja kritiseerisid tema “arsti teadmisi” aga lõppkokkuvõttes olid rasvad kommidest kadunud ja rahu majas.

Päkapikuhoojal aga avastasid mitmedki põhjalikud pakendite lugejad, et paljudesse Kalevi kommidesse on transrasvad ilma suurema kärata tagasi hiilinud. Kuidas siis nii? Ajakirjandusest pole midagi selle naasmise kohta silma jäänud. Ei tea kas peaks Evelinil jälle paluma väikest skandaali teha? Seniks kuniks igatahes leiab lettidelt mõned batoonid, mida lastele võib südamerahuga suhu pista.

Mis on transrasvad ja kus neid leidub?

Transrasvad on tööstusliku tekkega sünteetilised rasvad, mis tekivad eeskätt
vedela rasva ja õli tahkestamisel ehk hüdrogeenimisel. Neid pannakse toidu sisse selleks, et muuta nt toidu konsistentsi või selleks, et asendanda odavalt loomulikku rasva. Transrasvad aitavad toidul kauem säilida, kuid miks peaks tarbija valima pikaajalise säilivuse ja samal ajal riskima oma tervisega?  

Transrasvu sisaldavad väga suure tõenäosusega praetud ja küpsetatud valmistoidud, friikartulid, margariin, kartulikrõpsud, šokolaad, kommid, jäätis ja pudingud.

Miks transrasvad pahad on?

Hüdrogeenitud taimerasvade kasutamine hakkas toidutööstuses levima peale 1920. aastaid. Või ja searasv asendati margariiniga, kuna see oli odavam. Samuti peeti küllastumata taimseid rasvu tervisele kasulikumaks kui küllastunud loomseid rasvu.

Aga nüüdseks on selge, et transrasvade söömine tõstab halva ehk LDL-kolesterooli taset ning mõjub halvasti südame-veresoonkonnale. Tõuseb südamehaigustesse haigestumise risk ja mõne uuringu kohaselt on ka oht haigestuda teise tüübi diabeeti ja tõsta eesnäärme- ja rinnavähiriski. Muude kahjulike mõjude osas ei ole teadlased veel üht meelt. Mitmed riigid nõuavad transrasvade sisalduse ära näitamist toiduainete pakendil või on nende kasutamise üldse ära keelustanud. Üks esimesi keelustajaid oli Taani. Oletatakse, et just transrasvade tarbimise vähendamine keskmiselt 6 grammilt 1 grammile päevas on seal vähendanud südame isheemiatõppe haigestumist kuni 50%.

Selge on see, et tänapäeva inimesed on palju haiged. Ja siinkohal ma ei mõtle mitte köhas-nohus vaid ikka rasketes haigustes, mis varem olid tuntud, kui vanainimeste haigused. Kindlasti mõjutab meid ka keskkond aga mina pean kõige loogilisemaks ja lihtsamaks selgitust toit. Kui laborites midagi uut leiutatakse ja see kasutusele võetakse, siis läheb ikka aega enne kui avastatakse leiutisega kaasneda võivad negatiivsed mõjud. Ja need “tulemused” ei pruugi avalduda kohe nö esimesel kasutajal. Võibolla see mõjutab tugevasti alles meie laste ja nende laste tervist. Samuti ei ole veel teada, kuidas keemiliselt muudetud toit võib meile mõjuda koos muude teguritega (keskkond, saaste, plastik jne). Seega mida loomulikum ja looduslikum koostis seda parem.

Kuidas pakendilt transrasvad leida?

Ükski täiemõistuslik firma ei hakka loomulikult pakendile kirjutama koostisainetesse “transrasvad”, seega peab ise teadma, mida otsida. Kui pakendil on kirjas taimerasv ja sellele ei järgne sulgudes palmiõli ja/või kookosõli (need on looduslikud taimerasvad), siis on ilmselt tegemist transrasvaga. Ühesõnaga olgem ikka valsad ja lugegem poes pakendeid! Nagu näha siis see, et firma on “transrasvavaba” reklaamile raha kulutanud ei anna mingit garantiid, et toode transrasvavabaks ka aastate pärast jääb.