töötlemata mahe toorpiim

töötlemata mahe toorpiim

 Toorpiim on minu isiklik lemmik juba sellest ajast peale, kui uudne piimamasin Keila Selverisse ilmus. Imestan tõesti siiralt, kui keegi veel praegu ütleb, et pole seda proovinud. Tundub uskumatu aga see piim on tõesti poole parem kui tavaline poepiim. Ja kusjuures ma ei joo piima klaasist juba aastaid. Panen seda vaid kohvi peale ja maitsevahe on absoluutselt tuntav toorpiima kasuks. Poleks uskunud ja kuigi olen lapsepõlves lehma kõrval värsket piima joonud küll, siis polnud mul sellest tingituna küll toorpiimale erilisi kõrgendatud ootusi. 

Erinevalt minust mu lapsed küll joovad vahel piima aga pean ütlema, et meie pere piimatoodete üldist tarbimist olen küll oluliselt vähendanud. Oli ka kust nö alla tulla, sest varem sai ikka tavapärasel poeringil käies ostetud 2 piima, 2 keefiri, liitrine pakk jogurtit, kohupiimakreemid (vahel isegi kahte erinevat sorti neljale), Actimeli väikesed joogijogurtid. Ja sinna otsa veel juust, kodujuust, hapukoor (igale poole peale panemiseks), majonees jne. Tundub, et me sõimegi vaid piimatooteid :)

Palju kiidetud kaltsiumiallikas tavaline poepiim on pastöriseeritud st kuumtöödeldud. Pastöriseerimisel kaob piima loomulik bakterivastane toime, sest piimas olevad ensüümid kaotavad aktiivsuse. (Maag) Sellepärast ei lähe pakipiim ka hapuksVõidakse väita, et pastöriseerimisel oluliselt ei muutu piima maiste ega toitainete sisaldus. Siiski võib igaüks osta poest kaht erinevat piima ja nende maitset kasvõi pimesi võrrelda. Kui ma näen, et piima pakendil on kiri “rikastatud D vitamiiniga”, siis tekib mul veel lisaküsimus kuhu ja millal kadus piimast D vitamiin, et seda peab sinna juurde panema. No loomulikult pole mul keemia alast haridust ja ma pole piima vitamiinisisalduse kohta katseid läbi viinud, seega võibolla tõesti kõigis meie poes leiduvates pastöriseeritud piimades “olulist” vitamiinikadu ei ole. Pealegi kui palju piimast head ja kasulikku keha kätte saab ei ole nagunii võimalik mingi riistapuuga peale piima joomist mõõta. 

Kui aga öeldakse, et toorpiim on töötlemata ja väärt toiduaine seepärast, et tema biokeemiline koostis (vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed) on säilinud muutumatul kujul (Maag), siis lihtne maa-inimene järeldab, et töötlemine muudab piima koostist. Pästöriseerimine on tarvilik piima säilivuse parandamiseks ja siin saab tõesti plusspunkti poepiim. Poepiim säilub külmkapis probleemivabalt veel nädala peale “kuupäeva” saabumist. Toorpiim aga läheb kohvil tükki juba kaks päeva peale maagilist kuupäeva. Ma leian, et kui miski tänapäeval veel läheb pahaks, siis see on ainult hea märk.Meenutades burgeritega läbi viidud katseid, kus see kuuks ajaks kapi otsa seisma pand. Selgus, et nii hamburgeri sai kui ka kotlet olid väljanägemiselt ja maitselt (!) suht söögikõlbulikud ka kuu aja pärast. Ainult kapsas nägi veidi närbunud välja. Katse tegi Marko Reikop Ringvaate saates.

Olin tõsiselt hämmingus, kui nüüd viimastel nädalatel on hakanud toimuma toorpiima tarvitamise vastukampaania. Kuna toorpiim on kuumutamata, siis võib see sisaldada mikroobe, mis võivad tekitada terviserikkeid. A’la stiilis kui te peate seda ostma ja jooma, siis vähemalt kuumutage see piim enne läbi. Jagan Maalehes ilmunud Lii Sammleri küsimust, miks oli põllumajandusministeeriumil vaja tellida teadlastelt uuring nn toorpiima joomisega kaasnevatest terviseriskidest? Minu meelest on juba nimetus “toorpiim” vale. Räägitakse ju lehmade puhul samuti toodangust nagu vabrikute puhul ja tegelikult ongi lehmapiim ju korralik valmistoode. See on naturaalne ja kodumaine, energiarikas, sisaldab inimese organismile vajalikke mikroelemente, tugevdab luid ning on lihtsalt maitsev. (Maaleht) Definitsioonide osas olen küll nõus, et piim peaks olema selle asja nimi, mis on praegu toorpiim. Ja praegune pastöriseeritud piim peaks olema töödeldud piim. (Selguse huvides kasutan üldlevinud väljendeid toorpiim ja poepiim) 

Kas kogu asja mõte on selles, et poepiima tihti juuakse edasi peale “parim ennet” (miks ei peaks kui see ei ilmuta halvaks minemise märke?) aga toorpiima ei tohiks. Siis oleks ehk võinud teha sildid automaatide juurde, et samal ajal, kui piim pudelisse voolab saan sealt info kätte. Või on asi selles, et linna inimesel võib toorpiima joomisest kõht lahti minna? Praegu kukkus vist küll nii välja, et kes veel toorpiima proovida pole jõudnud, seda kindlasti ka tegema ei hakka, sest oli ju jutt, et toorpiimaga on mingi jama ja seda ei peaks jooma? Inimene on juba kergesti mõjutatav ja nüüd oleks küll kiirelt vaja teadlastelt tellida üks uuring selle kohta, mida kõike head ja kasulikku me toorpiimast saame. Jah toorpiimas võivad tõesti olla bakterid. Kuid mis meist saab, kui meie keha nendega üldse kokku ei puutu? Mäletame veel kõik, et mitte väga ammu jooksis telekas reklaam superseebist, millega pestes tekkis lapse ümber maagiline kaitsekiht bakterite vastu. Kui me end kõikvõimalikest bakteritest steriilsusega eemal hoiame, siis langeb meie keha vastuvõtlikkus edaspidi veelgi. 

Põllumajandusministeerium annab kolm soovitust toorpiima tarbijatele

– Ostetud toorpiima tuleb säilitada ettenähtud temperatuuril ja seda võib tarbida tootja poolt märgistusel näidatud säilitamistähtajani („kõlblik kuni“). Toorpiima on soovitav enne tarbimist kuumtöödelda.
– Kindlasti tuleb kuumtöödelda toorpiima, mida tarvitavad riskirühma kuuluvad inimesed (eakad, lapsed, rasedad, immuunsuspuudulikkusega inimesed).
– Kuumtöötlemiseks võib lugeda näiteks toorpiima kuumutamist vähemalt 75 kraadi juures 15-20 sekundit. Kui toorpiima kasutatakse kuumtöödeldava toidu koostises (nt supid, pudrud jne), siis pole piima vaja eelnevalt kuumutada.

Meie peres ei ole kellelgi peres piima suhtes allergiat ega talumatust ja nii juba aasta aega oleme seda probleemivabalt tarvitanud, siis kindlasti ei hakka ma poepiimast kallimalt ostetud piimast ise kõik seal veel säilinut välja keetma. Sellisel juhul ma ei näe üldse mõtet piima tarvitamisel. Teada on nagunii, et hapendatud piimatooted on nö paremad ja kehale kergemini omastatavad. Ja ega piim pole ainus piimatoode, kust kaltsiumi saada. Selle võib kätte saada ka juustust, keefirist või jogurtist (jälgi pakendilt, et jogurtis suhkru kogus kaltsiumi oma ei ületaks!)

 

Maag Piimatööstuse kodulehelt http://www.maag.ee/maag-piimatostus leidsin üldinfot piima definitsioonide kohta

http://www.toitumine.ee/toorpiima-peaks-enne-tarvitamist-kuumtootlema/

viimases Maalehes oli toorpiimast pikk artikkel