kraadiklaas

Toitumine haiguse ajal ei ole veel eriti populaarne ja levinud teema. Kui Sa perearstilt saad ravimid ja juhised, siis tavaliselt sellega asi piirdubki. Laste puhul tekib lisaküsimus, et kas vanni ja õue tohib, ja täiskasvanuid huvitab, kas alkoholi tohib nende rohtudega tarvitada. Kahju, et toitumise kasutamine toetava vahendina ei ole tervenemisel veel väga tuntud. Arstidel ei tasuks karta, et toitumisega nende eest keegi haigeid napsama hakkaks ja neid ise ravima asuks. Tervislik toitumisnõu, mida annab toitumisterapeut või toitumisnõustaja, ei ole mõeldud haiguseid diagnoosima ja ravima. Eelkõige aidatakse ikkagi läbi tervisliku toitumise end tervena hoida ning õiges kaalus püsida. Toitumisnõustaja võib aidata ka haige menüüd tervislikumaks ja mitmekülgsemaks muuta. Tihti võibki juba olemise kergemaks teha menüü korrigeerimine tervislikumaks (õiged rasvad paika, suhkru, piima, gluteeni ja liha tarbimise vähendamine, köögiviljade osakaalu suurendamine).

Baaskalorid

Igal inimesel on baasenergiavajadus, mis on tarvilik elus püsimiseks ka ilma liikumiseta. Võrdlusena võib tuua auto, mis vajab kütet ka tühikäigul olles. Mõni võib haiguse ajal juurde võtta seepärast, et tavapärast liikumist on vähem. Pikali olles võib lihtsalt juhtuda, et hakatakse sööma rohkem, kui keha seda tegelikult vajab. Kiire võileib ajaviiteks, šokolaad preemiaks haige olemise eest, saiake haiguse puhul lohutuseks jne. Aga sellest hoolimata ei tohiks haigena söömist kaalus juurde võtmise hirmus katki jätta. Haiguse ajal on just eriti oluline mitmekülgne ja tervislik söömine, et kätte saada kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Kindlasti tasuks loobuda rafineeritud toiduainetest, mille toiteväärtus on madal ja millest me saame ainult tühje kaloreid.

Kõhuviirused ja söömine

Kui üheltpoolt on haige olles tarvilik ikkagi toituda, siis leidub ka seisundeid, mille puhul muutub söök hoopis keha koormavaks. Varakevadeks möllab kindlasti igas lasteaias kõikvõimalikke viiruseid. Olles kurnava kõhuviiruse ka värskelt ise üle elanud võin öelda, et see on päris kohutav. „Vanast ajast“ oli mul kuklas tarkus, et ei tasu kohe esimeste ilmingute saabudes hakata end smecta tüüpi ravimitega ravima. Kui viirus on juba Sinu sisse saanud, siis on parem tal välja lasta tulla, mitte hakata kohe sümptomeid maha suruma. Kuna mu laps oli just paar päeva varem sama asja läbi teinud, siis ma teadsin, et see möödub kiirelt. Otsustasin selle üle elada.

Kuigi kõht võib hele näida ja mõni võib-olla isegi märkab tühja kõhtu kogu selle iivelduse taustal, siis ei tasu sel ajal süüa (kui siis ainult närida kuiva saia). Ohjeldamatult peaks aga jooma mineraalainerikast vett. Kuna mulle gaseeritud veed (Borjomid jms) oma soolasuse pärast ei meeldi, siis jõin tavalist vett. Muudkui jõin ja magasin ja olemine ei läinud mitte grammigi paremaks vaid hoopis hullemaks. Peale kuute tundi oksendamist/magamist/lebamist oli mul selline kondinõrkus ja väsimus peal, et hakkasin juba tahtma, et kiirabi tuleks ja annaks mulle ühe rohu, mis kõik korda teeb. Peale seda, kui olin joonud klaasitäie vett, millesse oli segatud mineraalaineid taastav pulber (apteegist), tundsin kohe minuti pealt, kuidas minusse tulvas elujõud. Selline rohi on olemas, mis hetkega kõik korda teeb!

Kui enesetunne juba tagasi hakkab tulema, siis tuleb juba söök ka meelde :). Aga alustama peaks tasapisi ja kergema kraamiga.

C-vitamiin

C-vitamiin on antioksüdant, mis kaitseb rakustruktuure, aitab toime tulla saastatusega, tugevdab immuunsüsteemi, vähendab vähkitekitavate ühendite moodustumist ja samuti toetab südame-veresoonkonna tervist. Olen sellest juba ka varem kirjutanud, et püüdsin võidelda suurema C-vitamiini annusega haiguse algamise vastu. Sellest loe siit. C-vitamiin küll nüüd imerohi pole, mis haigust ravib, küll aga aitab see kehal haigusele paremmini vastu seista. Kui terve mõistusega läheneda, siis on ta tarvilik ja tõhus asi. C-vitamiini võtan korraga mitte rohkem kui 200mg, sest uuemad uuringud on kindlaks teinud, et 30-180mg-st imendub 80-90%. Suuremate koguste puhul imendumis% langeb oluliselt.

Loomulikult ei maksa vaid purgile lootma jääda. Tasub ka C-vitamiini rikkaid toite tarbida. C-vitamiiniga on ainus häda, et see kipub kiirelt hävinema. Näiteks kuumutamisel aga teatakse vähem, et ka lihtsalt õhu ja valguse käes hävib C-vitamiin kiirelt. Seega ma kahtlen, kas talvistes oludes, kui toitu ei ole võimalik otse peenralt kohe sööma asuda, ikka seal poeletil ereda valguse käes seistes midagi säilib. Küll aga pidada vitamiin purgist koostöös päris toiduga paremini imenduma. Lähtun sellest ja loodan parimat :)

Minul on igatahes kogu aeg kollane Kinderi muna koos C-vitamiini tablettidega kotis. Niipea kui kuskil mängutoas keegi köhima kukub või tatt ripakil on, viskan kohe lastele vitamiinid suhu J

Suhkur menüüst välja!

Tuleb välja, et suhkur lisaks kõigele muule ka alandab immuunsust. Seda tuleks meeles pidada haiguse ajal. Ei tasuks juua magusaid mahlu ja süüa (lohutuseks) magusat. Samuti tasuks lastele kommi või muud magusat anda hoopis õhtul kodus, mitte hommikul enne lasteaeda minekut „ohtude“ keskele.

Uuringud näitavad, et suhkur võib immuunsust nõrgendada peale suhkrudoosi saamist lausa kuni viieks tunniks. Seega on haiguse ajal enese lohutuseks ja parendamiseks igal juhul etem süüa vitamiinirikkaid mitmevärvilisi puu- ja juurvilju.

Nohu-köha ja piim

Millest kõik lapsevanemad kuulnud on, on ilmselt see, et nohu-köha ajal ei ole mõtet lastele piimtooteid anda, kuna piim tekitab lima. Kuuldavasti puuduvad selle kohta veel teaduspõhised uuringud ja hetkel on see vaid homoöpaatiline soovitus. Aga mõni, kes pole asjast võib-olla veel kuulnudki koormab oma last nohu ajal piimatoodetega teadmatusest. Pole ju raske mõneks ajaks piima menüüs vähemaks võtta, kui see kergendab haiguse kulgu?

Kokkuvõtteks

Rääkimata kõiksugu tõsisematest haigustest, millest igaühel on oma erisused ja omapärad. Kui Sa põed mõnd haigust ja Su arst ei ole sõnagagi maininud midagi toitumise kohta, siis tuleb ise asi kätte võtta ja uurima hakata. Kirjandust leiab Inetrnetist ja kindlasti tuleb kasuks võõrkeeltes lugemise oskus, sest meil on kogu see teadus alles lapsekingades ja lugemist leiab põhiliselt perekooli foorumitest. Aga kui tundub, et ei aita ka ingliskeelsete märksõnade googeldamine, siis tasub otsida abi mõnelt toitumist õppinult. Kuna see ringkond on väike ja suheldakse omavahel tihedalt, siis teab keegi kindlasti kedagi, kes teab kedagi, kes teab sellest midagi.