D-vitamiini revolutsioonPraegu on täpselt kõige õigem aeg kirjutada päikesest ja D-vitamiinist, sest praegu on kõige rohkem päikest omast käest ja tasuta võtta.

D-vitamiin sai oma nime 1920. aastal. Kuid mõned aastad hiljem avastati, et keha suudab päikesevalguse abil D-vitamiini sünteesida. Vitamiin ise on tegelikult natuke ebatäpne nimetus, sest see on tegelikult pigem hormoon. Miks sellest nii palju rääkima on hakatud? Päikest ju on ja igasugu vitamiini saab vajadusel apteegist. Aga vot võta näpust asja on põhjalikumalt uuritud ning on leitud, et suurem osa rahvast on D-vitamiini tugevas vaeguses. Samuti on uuritud ja leitud, et ka 73% eestlasi on suve lõpul D-vitamiini vaeguses. (Mart Kull 2009)

Selles on kindlasti osaliselt “tänu “nahaarstide nahavähi ennetuse propagandale. Kui meile on ikka aastaid pähe tambitud, et päikese kätte lähed vaid kreemiga, siis ei julgegi enam keegi kreemitamata õue minna. Isegi paljud näokreemid ja huulepulgad sisaldavad päikesekaitsefaktorit. Aga D-vitamiin ei hakka läbi kreemi “tööle”. Kindlasti on meie puhul üheks põhjuseks ka asukoht. Pool aastat on meil kehv suusailm ja päikest lihtsalt pole. Ja on ka paljud, kes ei saa suvel päikese kätte, sest peavad kontorilaua taga kükitama. D-vitamiini tekkimisel on veel mitmeid segavaid faktoreid – kaal, vanus, nahavärv jne. Näiteks on ülekaalulisel raskem päikesest D-vitamiini kätte saada, kuna D-vitamiin on rasvlahustuv ning imendub rasvarakkudesse, mistõttu teistele kudedele ja organitele jääb seda vähem.

Seega võib juhtuda, et tuleb võtta D-vitamiini taseme normaliseerimiseks seda toidulisandina juurdeAga tulenevalt eelpoolnimetatud faktoritest ei ole võimalik anda ühest annust, mis tõstab kõigi taseme piisavale kõrgusele. Kindlasti ei peaks ka propageerima (eriti keset suve) apteegist vitamiiniostu ja suurtes koguses lisandi tarvitamist. Enne tuleks perearsti juures vereproovi andes kindlaks oma D-vitamiini tase. Ja siis on alles võimalik määrata vajalik doos (ja see võib siis olla megadoos, mis ületab lubatud riikliku normi). 12 minutit keskpäevast päikest annab valge nahavärviga naisele vajaliku päevase doosi. 

Lugesin (rannas) väga põnevat raamatut – D vitamiini revolutsioon. Raamatu kirjutas Los Angeleses praktiseeriv arst, kes hakkas oma patsientidel esmaste uuringute seas muuhulgas ka D-vitamiini taset mõõtma. Seega tugineb ta oma isiklikule kogemusele, oma patsientide paranemislugudele aga ka teiste tehtud uuringutele ning on leitud seoseid D-vitamiini puuduse ja erinevate haiguste vahel. Kõige tavapärasem (mida kõik lapsevanemad kindlasti teavad) on rahiit aga ka nö kevadväsimus. Aga samas toob ta välja ka , et on leitud väga suurel hulgal vähiga arsti juurde jõudnutel kriitiliselt madal D-vitamiini tase. Aga kuna puuduvad sellekohased sõltumatud teaduslikud uuringud, siis pole seoste loomine (veel) meditsiiniliselt aktsepteeritav. Ja on igaühe oma asi, kas tema arst satub olema lugenud midagi seoste kohta D-vitamiini madala taseme korral või mitte. Kuna raamat on trükitud juba mõni aeg tagasi (2009), siis tasub kindlasti huvi korral seda teemat veel edasi uurida.

Aga toon välja mõned haigusseisundid, millest raamatus juttu on ja mille esinemisel (Soram Khalsa, M.D järgi) võiks mõelda oma D-vitamiini taseme mõõtmise ja jälgimise peale.

  • I ja II tüübi diabeet
  • rinnavähk jt
  • südame-veresoonkonna probleemid
  • osteoporoos
  • rahhiit
  • krooniline valu
  • autoimmuunhaigused
  • vaimne tervis- depressioon, meeleoluhäired, stress
  • psoriaas
  • astma
  • gripp  ja viirusinfektsioonid

Muidugi ei ürita keegi öelda, et peale mistahes haiguse avastamist ravib lisandina võetav D-vitamiin Sind igast hädast terveks. Aga keha D-vitamiini taseme optimeerimisel on võimalik hoida oma vastupanuvõime sellisel tasemel, et väheneb oluliselt tõenäosus haigestuda erinevatesse haigustesse ja/või paraneda neist kergemini. Ja põhjusega ei nimeta ma siin ühtki “piisavat” doosi. Igaüks selgitagu endale vajalik välja koos perearstiga lihtsa vereproovi tulemuste põhjal.  Samuti ei kutsu ma kedagi üles päevad läbi end kreemita praadima vaid kutsun hoopis üles mõtlema! ja igaüks valib ise kas päike, lisand või ei kumbki.

Nagu öeldakse, et kui inimesel on miskit viga, siis enne ravima asumist tasub stabiliseerida D-vitamiini tase ja siis alles vaadata, mis haigused on talle veel alles jäänud, ja neid ravida. Väga tähelepanuväärne mõttetera!

 

Lisan ka lingi oma 07.02.2014.a postitusele D-vitamiinist http://www.postitantsud.ee/d-vitamiin/