vaarikadMaailm on muutunud ja meie koos temaga. Toitumise aluspõhimõtted pole enam ammu samad ja ka toit ise ei ole enam sama. Mulle jääb mulje, et uus tervislik toitumine pole mitte midagi uut vaid hoopis taasleitud vana. Pole ka ime, kui liha kasvatatakse katseklaasis. “Palun aretage mulle kilone kintsutükk!” No ma ei tea, mõistus tõrgub lihalaadset toodet söömast. Kuigi see võib “geneetiliselt õige” liha olla. Suitsusink pole suitsu näinudki ja kalapulgas pole haisugi kalast. Kuhu me jõudnud oleme?

Mis toiduga juhtunud on?

Sa oled see, mida sa sööd. Võib kõlada kui kulunud klišee, kuid nii see on. Käies ringi avatud silmadega ja vaadates, mida süüakse ja millised seejuures välja nähakse, siis tuleb tõdeda, et olukord ei ole hea. Lai kaubandusvalik ja ülipisikese kirjaga tootesildid võtavad silme eest kirjuks igaühel, kel pole poes luupi kaasas. Samuti on raske „tavalisel“ inimesel orienteeruda toodete koostisainetes. Igale poole on peidetud suhkur ja sool, juust on juustulaadne ja vorst vorstilaadne toode. Kuhu on kadunud päris juust ja vorst? Nende üles leidmine vajab suurt eeltööd. Samuti on minu jaoks õhus küsimus kas igale poole on vaja panna maitseks maitsetugevdajat ja kuhu siis kadus toidu enda maitse?

Ülekaalulised lapsed

Ebatervislikult sööv täiskasvanu tundub üldsusele vastuvõetavam, sest tema söömine mõjutab vaid teda ennast. Teravalt riivavad minu silma väikesed lapsed, kelle söömise eest vastutavad 100% nende vanemad. Eelkooliealised lapsed ei käi ise poes toitu valimas. Nad söövad seda, mille on valmistanud nende vanemad iseenda poolt kokku ostetud kaubast. Seega kui ujulas võib näha väikelast, kelle kõht ripub ujumispükstel või kelle kõhuvoldid on kokku tõmmatud pingul trikoosse, siis on selge, et valed toiduvalikud on alguse saanud kodust.

Kuidas edasi?

Meile on tuttavad mitmed teooriad, kuidas sale püsida. Alustades kõiksugu erinevatest dieetidest ja lõpetades põhimõttega üldse mitte süüa. Kuidas kõik need „tervislikud“ toitumispõhimõtted saaksidki pikemas perspektiivis töötada, kui mõne toiduaine puudusest on pidevalt kõht tühi, sest toidulaualt puuduvad nt süsivesikud või rasvad. Alles viimastel aastatel on hakatud kõvema häälega rääkima tasakaalustatud toitumisest.

Piim on saatanast! Süsivesikud on halvad ja need tuleb täielikult menüüst elimineerida! Liha on halb! Kõlab tuttavalt? Tihti võidakse arvata, et tervislik toit on paar peotäit värsket päevas ja kõik.  Tegelikult tasub olla mõõdukas ja kasutada loogilist mõtlemist. Minu soovitus on jälgida paar päeva oma söömist. Märgi kõik üles, mis suhu läheb. Jah ka need toiduained, mille söömise järel Sa süümepiinu tunned. Ja siis heida pilk söödule ja mõtle, kas Sina oled see, mida Sa sööd? Kui sulle tundub, et jälgitud päevad ei vasta Sinu tegelikule söömisharjumusele, siis korda katset veel. Kui Sulle siis ikka veel tundub, et need päevad olid lihtsalt kokkusattumus ja “tegelikult” Sa sööd ikkagi tervislikult, siis pole Sa lihtsalt veel muutusteks valmis :)

Väga lihtne ja kerge esimene nõuanne oleks süüa rohkem puu- ja juurvilja. Nagu tuntud reklaamkampaania reklaamis, siis alustuseks 5 peotäit vikerkaarevärvides päevas. Kas Sina sööd sellise koguse kerge vaevaga igapäevaselt täis? Kui Sind huvitab tervislik toitumine, siis soovitan otsida lisainfot näiteks lehelt www.toitumine.ee. Seal leiduv info põhineb riiklikel toitumissoovitustel ja peaks seega sobima ka kõigile skeptikutele.

Minu isiklikust kogemusest püramiidi järgi söömisest aga juba edaspidi.